Eesti Peavalu Selts juhib juba seitsmendat aastat järjest tähelepanu laialt levinud terviseprobleemile – peavalule. Tänavu on peavalu päeva fookuses migreen – kõige sagedasem ja enam ühiskonnale maksma minev neuroloogiline haigus.
Eesti Peavalu Seltsi president, Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog dr Mark Braschinsky sõnul kannatab migreeni all umbes 25% naistest ja 10% meestest.
Arst kirjeldab, et migreen erineb „tavalisest“ ehk pingetüüpi peavalust: „Sagedamini on see pulseeriv, „tuksuv”, enamasti valutab üks peapool. Tihti kaasuvad valuga kaebused iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt 3 tundi, aga reeglina mitte üle 3 ööpäeva,“ selgitab ta.
„Migreenihoo ajal jääb inimese jaoks elu praktiliselt seisma – ta ei suuda täita oma töökohustusi ega veeta kvaliteetaega oma lähedastega. Maailma Terviseorganisatsioon on toonud välja, et migreen on üks enam elukvaliteeti alandavatest haigustest. Lisaks tunnevad patsiendid, et neid stigmatiseeritakse migreeni tõttu, näiteks on raskem tööd leida,“ räägib arst.
Peavalu seltsi juht kinnitab, et migreeni ravivõimalused on praeguseks tohutult arenenud ning oodatakse uudiseid uuest ravist. „Migreeni valdkonda võib hetkel pidada kõige kiiremini arenevaks neuroloogia valdkonnaks,“ ütleb ta.
„Kõige olulisem on see, et valdkonna arengutest võidavad migreeni all kannatajad – toimiv ravi pole kaugel,“ kinnitab dr Braschinsky.